Inimkeskse juhtimise õppetunnid – Inka Hedenstam
Juhtimine ei tähenda kõigi vastuste teadmist – see tähendab teiste kasvamise toetamist. Selles loos jagab meie Soome filiaalijuht mõtteid ja õppetunde, mille ta on saanud mentorlusest ja vabatahtlikust tegevusest, ning kuidas need on mõjutanud tema juhtimisteekonda. Bigbankis oleme uhked, et saame toetada silmapaistvate inimeste ja teadlikult tegutsevate juhtide arengut.
Miks mentorlus on oluline? Kuidas panustad vabatahtlikuna Amigo noorte mentorlusprogrammis?
Enne kui räägin Amigo mentorlusprogrammist, tahan jagada, miks ma sellega liitusin.
Kui olin kahekümnendates, ei teadnud ma veel, mida oma elult tahan. Mul polnud selgeid eesmärke ning elu tundus üsna laiali. Olen alati olnud veidi boheemlaslik – vaba hing. Mul ei ole ka oma lapsi.
Just seetõttu tundsin tugevat soovi toetada kedagi nooremat – olla selline täiskasvanu, keda ma tol ajal ise vajasin. Keegi, kes kuulab, julgustab ja lihtsalt on olemas.
Sel kevadel alustasin vabatahtlikuna Amigo noorte mentorlusprogrammis, mida korraldab Diakooniafond siin Soomes. See programm ühendab täiskasvanuid noortega, kelle elus võib puududa stabiilne täiskasvanu tugi. Eesmärk on lihtne: olla olemas – järjepidevalt ja hoolivalt.
Kohtun oma juhendatavaga kaks korda kuus. Meie kohtumised on pingevabad – võime minna kohvikusse, jalutama, jutustada ostlemise ajal või koos trenni teha. Pole kindlat plaani ega tulemuse ootust. Kõige tähtsam on järjepidevus ja kohalolu – et olla keegi, keda noor inimene saab usaldada. Ilma suurte kõnedeta, ilma probleemide lahendamiseta – lihtsalt siiralt olemas olla.
Mida see on mulle juhtimise kohta õpetanud?
Oma igapäevatöös Bigbankis juhin ma meeskonda. Juhtidelt oodatakse, et nad oleksid inspireerivad, professionaalsed ja inimkeskse mõtteviisiga. Meie roll on luua suund ja õhkkond. Aga mentorlus on aidanud mul nende ootuste täitmisel minna palju sügavamale – inimlikumale tasandile. Siin on mõned olulised õppetunnid:
1. Kuulamine ilma eesmärgita
Mentorluses ei ole minu roll anda nõu või lahendada probleeme. Ma olen seal, et päriselt kuulata – olles empaatiline ja hinnangutevaba. See on teravdanud ka minu tööalast kohalolekut. See tuletab mulle meelde, et ma kuulaksin rohkem ja räägiksin vähem, eriti siis, kui keegi meeskonnas vajab lihtsalt kuulajat.
2. Usalduse loomine ilma autoriteedita
Tööl usaldatakse mind sageli mu rolli või ametinimetuse pärast. Mentorluses sellist ametipositsiooni pole. Usaldus tuleb välja teenida – aja, hoolivuse ja järjepidevuse kaudu. See on mulle meelde tuletanud, et ei tohi liialt toetuda hierarhiale, vaid tuleb usaldust ehitada siira hoolimise kaudu. Inimesena, mitte rollide kaudu.
3. Oma väärtuste elamine
Me räägime sageli ettevõtte ühiskondlikust vastutusest ja eetilisest juhtimisest. Minu jaoks on mentorlus üks viis neid väärtusi päriselus rakendada. See ei ole seotud suurte žestidega – see tähendab olemasolemist kellegi jaoks, kes vajab turvalist täiskasvanut enda kõrvale. See maandab mind ja tuletab meelde, et juhtimine toimub ka vaiksetes, tähendusrikastes valikutes, mida me väljaspool tähelepanu teeme.
Väike tegu, suur mõju
Mentorlus ei võta palju aega – aga see annab mulle palju. See annab mulle perspektiivi. See aitab mul areneda. See tuletab mulle meelde, miks ma juhin just nii, nagu juhin.
Ja vahel tulevad parimad juhtimisõppetunnid mitte koosolekuruumist, vaid kohvitassi kõrvalt koos kellegagi, kes lihtsalt vajab, et teda märgataks ja kuulataks. Juhtidena peaksime seda alati meeles pidama.